PROJEKT

Arhuubik

Ekspertidega konsulteerides koostatud joonis.

Mis?

Arhuubik – modulaarne tööriist arheoloogiliste leidude efektiivsemaks säilitamiseks ja kiiremaks andmete kogumiseks leiukohas.

Miks?

Hoiustab arheoloogilisi leide just nendele sobivas keskkonnas, moodustades samad tingimused, mis olid leiukohas. See vähendab arheoloogide tööd, kiirendab välitöid ning tagab leidude säilimise ja süstemaatilise arhiveerimise.

Kuidas?

Arhuubik koosneb reguleeritavate tingimustega kastidest, kus iga leiukoha leiud hoiustatakse eraldi ning neile luuakse automaatselt sobiv keskkond (temperatuur, niiskus jms). Kastid on varustatud tarkvara, skänneri ja andmebaasiga, mis koguvad ning seovad iga leiuga kogu vajaliku info, sh 3D-mudelid ja keskkonnaandmed. Leiukoha tingimuste mõõtmiseks kasutame väikeseid kuulikesi, mis koguvad anduritega kõik vajaliku info.

Sarnased olemasolevad lahendused.

Muuseumite oma hoidlad, arhiivid, kuid hoiustamine on killustatud, ruumide ja tingimuste kvaliteet varieerub ning andmed on erinevates andmebaasides.

Miks on meie lahendus eriline?
  • Lõbusad väikesed kuulid kiireks ja autonoomseks keskkonna tinigmuste mõõtmiseks leiukohas.
  • Leiukoha tingimused säilivad samades tingimustes konserveerimiseni
Kui palju see tõenäoliselt maksaks?

Hind oleks võrreldav ükskõik millise juba kasutusel oleva laborimasinaga. Kuna maailm liigub üha enam rendimajanduse suunas, on ka Arhuubik renditav tööriist. Seda saavad rentida näiteks riigid, omavalitsused, arheoloogide liidud. Rentimine on odavam kui päriselt ostmine ja muudab Arhuubiku kättesaadavamaks rohkematele arheoloogidele ning aitab samal ajal vähendada tootmisülejääki.


Materjal: Termos ehk kaks metalli, mille vahel on vaakum.
 See konstruktsioon vähendab soojuse liikumist Arhuubikust väliskeskkonda.

Vaakum on ruum, kus pole õhku ega peaaegu ühtegi molekuli. Seetõttu ei saa seal toimuda soojusjuhtivust (molekulid ei kanna soojust edasi) ega konvektsiooni (õhk ei saa liikuda).

Arhuubiku suurus: 60x40x30cm 
Arhuubik koosneb reguleeritavate vaheseintega sahtlisüsteemidest, milles arheoloogilisi leide säilitatakse. Sahtlite ehitamine on just nagu legodega: kasti kasutaja (arheoloog) sätib vaheseinad vajamineva suurusega sahtliks. Sahtli suurus oleneb leiu suurusest, mida on vaja hoiustada.
Minimaalne sahtli suurus: 5x5x30cm
Maksimaalne sahtli suurus: 55x35x30cm
Iga vaheseina tüki suurus on 5x5cm ning need on tehtud polükarbonaadist. Sooned vaheseinte kinnitamiseks on Arhuubiku külgedel 5cm vahedega ning vahesid on kastis kokku 11×7. Seega saab kõige rohkem olla minimaalse suurusega sahtleid kastis 77. Vaheseina jupid ühenduvad omavahel soonelise magnetühendusega.

Sahtlite seinad on vooderdatud pehme silikooniga, et leiud transpordi käigus võimaliku rappumise korral ei puruneks.

Leidudest automaatselt 3D mudeli loomiseks on Arhuubiku kaane küljes 3D skänner. Skänner liigub kaane küljes tagurpidi rööbastel, liikudes skännimist vajava sahtli kohale, et luua mudel vaid kindlast leiust. 

Iga Arhuubik tagab 3 kindlat parameetrit. Näiteks ühes kastis saab tagada temperatuuri, õhuniiskuse ja rõhu, teises kastis aga õhu lämmastiku sisaldust, hapniku sisaldust ja õhuniiskust. Arhuubikuid toodetakse vajaduspõhiselt ehk vastavalt sellele, milliseid tingimusi konkreetse leiukoha leidude säilitamiseks on vaja.
Näide 1: Soomaa rahvuspargi soises pinnases leitud puidust või nahast esemed vajavad Arhuubikut, mis hoiab stabiilsena temperatuuri ja õhuniiskust, et materjal ei kuivaks ega deformeeruks. Seevastu kuivemast pinnasest, näiteks Varbola linnuse alalt leitud metallist leiud vajavad Arhuubikut, mis reguleerib õhu hapnikusisaldust ning niiskust.
Näide 2:  Väljakaevamistel leitud puidust tööriist ja metallist ehe vajavad säilitamiseks erinevaid tingimusi: puit stabiilset temperatuuri ja õhuniiskust, metall aga madalat hapnikusisaldust ja kontrollitud õhuniiskust korrosiooni vältimiseks. Seetõttu paigutatakse need eri Arhuubikutesse, mis on seadistatud tagama vastavatele materjalidele sobivad tingimused.

Keskkonnatingimuste kogumiseks on Arhuubikuga kaasas andurkuulikesed. Iga kuul mõõdab eri parameetrit. Kuulikesed on ka eri värvi, näiteks temperatuuri kuulike on sinine, õhuniiskuse kuulike on punane jne. Leiupaika “visatakse” laiali vaid need kuulikesed, millega mõõdetavat parameetrit on Arhuubikul vaja. Kuul saadab kogutud andmed 2,4 GHz raadiosagedusega Arhuubiku pooljuhtkettale, et Arhuubik teaks, millised tingimused luua. Iga kuulikese suurus on 5x5cm. Neid hoiustatakse Arhuubiku välisseinal eraldi hoiukarbis.

Arhuubiku põhjas on isoleeritult tarkvara, tehnika jms, mida on vaja Arhuubiku toimimiseks:
akud
balloonid
kompressor
pooljuhtketas

Arhuubikul on pooljuhtketas, millele salvestuvad leiukohas kogutud andmed transpordi ajaks. Laboris laetakse andmed kas juhtme või toimiva WiFi ühendusega andmebaasidesse.

Pooljuhtketas ehk SSD-ketas on välkmälul põhinev kiire ja vastupidav andmesalvesti.

Kasti küljel on informatiivne ekraan (LCD-ekraan) andmete visualiseerimiseks. 

LCD (vedelkristallekraan) on kõige levinum näiteks signalisatsiooni süsteemides.
madal energiatarve
must-valge või sinise taustvalgusega
tekstipõhine info 

Kuna maailm liigub üha enam rendimajanduse suunas, on ka Arhuubik renditav tööriist. Seda saavad rentida näiteks riigid, omavalitsused, arheoloogide liidud. Rentimine on odavam kui päriselt ostmine ja muudab Arhuubiku kättesaadavamaks rohkematele arheoloogidele ning aitab samal ajal vähendada tootmisülejääki.

Esialgne Chat GPTga koostatud joonis.

Submerged 2024/2025

Millicon

Mis?

Millicon- kaugjuhitav kilpkonnakujuline robot, mis kogub endasse millimallikad ning transpordib nad uurimisbaasi.

Miks?

Aitab püüda Millimallikaid neid mittekahjustaval viisil, et uuringud oleks täpsemad.

Kuidas?

Robot imeb meduusid suuava kaudu survepumbaga sisse, roboti kõhus olevasse paaki. Meduusid transporditakse uurimisjaama, seni on nad turvaliselt paagis.

Sarnased olemasolevad lahendused.

Jelly 2.0 (link)
Spies in the wild (link)
EvoLogics BOSS Manta Ray (link)

Miks on meie lahendus eriline?
  • Kilpkonna kujuline ehk sobitub teda ümbritsevasse keskkonda
  • Suudab püüda mitu isendit korraga.
  • Transpordib meduuse turvaliselt, ilma et nad läheks katki või sureks.
Kui palju see tõenäoliselt maksaks?

Sellise masina tootmine on eeldatavalt väga kulukas. Võttes võrdluseks professionaalse drooni maksumuse (u. 10 000- €), võiks kallist tarkvara arvestades hinnata sellise seadme maksumuseks 50…100 000.- €

Eskpertide tagasiside

“Te olete mõelnud selle peale, et vesi paagis jääks puhtaks ja tagaks meduuside ellu ja terveks jäämise, aga igal juhul tasuks ära vist rõhuda, et see ei saa ühe nö retkega püüda ikkagi väga suurt kogust saaki.”

Arno Põllumöe

Zooloogia lektor

“Maksumusest – seda on raske hinnata. Kõigepealt sõltub see väga olulisel määral sellest, kui sügaval ikkagi seade peaks opereerima. “

Peep Pitsner

Insener

“See on väga lahe projekt. Igasugune uus viis merekeskkonnale juurdepääsuks, mis aitab meduuse avastada ja analüüsida on kasulik. Eriti minu jaoks, kuna proovin avastada Hong Kongi meduusi liike.”

John Terenzini

Hong Kong Jellyfish Project

“Robotil pole olemuslikult suurt midagi spetsiifilist just meduuside korjamisega. Selline robot (sh hüdrauliline korjemehhanism) sobiks täpselt sama hästi mistahes teise meres hulpiva objekti või organismi (tehisintellektiga tuvastades) korjeks või isegi veeproovi võtmiseks. Turg oleks sellisel juhul aga drastiliselt laiem.” 

Indrek Must

Pehmerobootika kaasprofessor

Masterpiece 2023/2024

Unicorn Sound&Light Board

Mis?

Õpetlik ja mänguline masin, kust on võimalik lihtsamalt proovida ning õppida, kuidas käib heli ja-lavakujunduse disainimine/muutmine.

Miks?

Hariksime mängulisemalt inimesi ja suunaksime neid juba varakult selliste aladega tegelema. Lisaks aitab see inimestel mõista, kuidas kasutatakse tehnoloogiat koos muusikaga. Kuigi on lihtne kasutada erinevaid arvutiprogramme, kus on n.ö. virtuaalne helipult ning youtube’ist saab väga lihtsalt vaadata videoid, on siiski ägedam ise keerata nuppu ja näha oma katsetatud loomingut 3D hologramm-mudelina.

Kuidas?

See koosneks puldist, kus on võimalik valida endale meelepärane esitus ja hologrammist, mis kujutab valitud esitust. Inimene saaks katsetada ja muuta erinevaid detaile (lavavärve, efekte, lihtsamaid heliseadeid jne). Seda kõike visualiseeriks masin hologrammina. 

Sarnased olemasolevad lahendused

Tehnoloogia areng pakub paljude etenduskunstide alavaldkonnas töötavate inimeste jaoks ülesandeid ning uusi võimalusi. Nt saab 3D-mudelite abil hinnata erinevate lavakujunduste, valguskujunduste sobivust jne. Tulevikus võib osaliselt dekoratsioonimeistri tööd asendada näiteks 3D-printimise tehnik. Tehnoloogia kasutamine (näiteks üha enam muutuvad valgus, video ja heli ühtselt juhitavaks) muudab oluliselt tehnikute tööd ning sellest lähtuvalt muutuvad ka nõudmised teadmistele ja oskustele.

Kellele on meie lahendus mõeldud?

Meie lahendus on peamiselt suunatud noortele ja/või töötutele, kes tahaksid oma õpinguid ja/või karjääri siduda lavatehnika ja täpsemalt valgus- ja helitehnikaga. Meie masin aitab neil mägulisel teel õppida uusi teadmisi ja kinnistada juba olemasoleaid oskusi valgus- ja helitehnika kasutamises.

Eskpertide tagasiside

“Mõte sellisest leiutisest tundub päris asjakohane. Küllaltki on juba praegu olemas rohkelt erinevaid muusika loomise ja katsetamise vidinaid, kuid kui need kõik kombineerida ja lisada veel ka hologramm ja valgusefektid saaks kokku päris huvitava masina.”

Glen Pilvre

Helilooja & muusika-produtsent

“Lahendus on väga omapärane, usun et see aitaks kindlasti teie püstitatud probleemi lahendada. Realiseerimine tundub päris ajakulukas, sest nõuaks väga palju ressurssi erinevate ürituste importimist. Lisaks hetkel ei ole meil hologrammide süsteem veel nii kaugele arenenud.”

Rasmus Mölder

“Heli, valguse ja videorežii juhtpuldid on oma ülesehituselt väga keerukad hi-tech aparaadid. Olemasolevate masinate valik on väga lai, muuhulgas on ka selliseid pulte, kus heli, valgus, videopilt ja muud eriefektid ongi koos ühest konsoolist juhitavad.”

Siim Kolla

DJ, helitehnik

Inimesed ei ole kursis ning neil puudub kokkupuude muusika ja tehnoloogia sidumisega.

Kes on helitehnik?

Etenduse heli kvaliteetse esitamise eest vastutab helitehnik (helindaja). Ta on teatri vm etendusasutuse tehniline töötaja, kes tagab kvaliteetse heli etendustel ja muudel teatriga seotud üritustel. Tema ülesanne on helimaterjali tundmine ja sobiva tehnilise lahenduse leidmine heli kvaliteetseks esitamiseks ja salvestamiseks. Helitehnik tagab ürituste (kontsert, teater, film, konverents, esitlus jms) ning audiovisuaalsete materjalide kvaliteetse helindamise ja järelhelindamise, kasutades mitmesuguseid seadmeid ning arvestades akustilisi tingimusi. (tekst võetud siit)

Kes on valgustehnik?

Etenduse valgustuse kvaliteetse esitamise eest vastutab valgustehnik (valgustaja).

Tema töö eesmärk on sündmuse nähtavaks tegemine, valgusrežii salvestamine ja töötlemine. Ta vastutab nii loominguliselt kui ka tehniliselt siseinterjööri ja välivõtete valgusefektide saavutamise eest läbi valguse paigutuse, tugevuse ja värvilahenduste. Ta leiab sobiva tehnoloogilise lahenduse, kasutades erinevaid seadmeid ja arvestades looduslikke ning tehnilisi tingimusi. Ta tutvub ettevalmistatava sündmuse materjaliga (tekst, muusika, stsenaarium jm), arutab lavastajaga (produtsendiga) sündmuse valguskontseptsiooni, koostab režiitabeli ehk lina või storyboard’i (või mõlemad), koostab sündmusele valgustehnika montaaži- ja suunaplaani, samuti valgusproovide toimumise ajagraafiku. (Tekst võetud siit)

Miks see on probleem?

Paljud noored ja/või töötud, kes peavad valima oma õppesuuna või karjääri ning sooviksid seda ühendada oma huviga heli- ja valgustehnika vastu, ei oma piisavalt teadmisi ja kogemusi, et seda suunda julgelt valida.