Aprill 2025

Esimene etapp on puhas kirjeldus – mis toimus?! 🎬

Lühike vastus on, et väga palju. 4. aprillil LTT Haridusvaldkonna konverentsil “SUUR PLAAN” andis MTÜ peakorraldaja Ramon teada, et kuna Meister I ja Meister II ei saa sõita Kreekasse Eestit esindama, siis võeti järgmised meistrikandidaadid ette ja pakuti võimalust neile ehk siis Laagri JR. Unicorns ja HoT. Koju jõudes istusin arvuti taha, kribasin kirja valmis ja panin lastevanemate poole teele. Otsustamiseks oli aega ~24 tundi. Otsustasime, et lähme. Leppisime kokku 8. aprilli õhtuks koolimajas kohtumise, kus osalesid lapsevanemad ja osad noored. Valmistasin selleks ajaks ette Drive ühiskausta, infofaili (Google sheets) ja raamistava slaidiesitluse (mina, FLL, välisvõistlus). 

Lõime lapsevanematega ühisvestluse (noortega oli varasemalt olemas), jagasin ligipääsu nii vanematele kui noortele. Tegime nimekirjad ja tabelid: to-do, sponsorid, kontaktid, pangakonto, eelarve, võistluse ajakava. Hiljem lisasid noored enda tegevused, kaasa asjad ja mõne veel. Drive täienes vastavalt tegutsemisele. Samuti tegime ühisdokumendi, kuhu kogusime näidiskirju (iga kiri omal vahelehel). Ostsime lennupiletid (LOT). 

Seadsime Greete ja Mirteliga üles isikliku “hooandja” noorte veebilehele (seda juba enne vanematega kohtumist). Jooksvalt kuni tänase päevani oleme seda levitanud erinevates kanalites. Väga palju suhtlemist, kirjutamist ja planeerimist on olnud. Rollupid, voldikud, kleepsud, lipp, särgid, nokamütsid – turundus täiesti uuel tasandil. Lisaks on tõlgitud inglise keelde: slaidid, plakatid, projektiflaier, veebileht. Võib-oll miskit veel, aga uskumatult palju on tehtud, nii et miski ehk ununes.

Minu suur roll oli hallata kogu suhtlust, jooksvalt panna kõik kirja ja hallata, suhelda Kreeka korraldajatega, mõelda plaane ja võimalusi, otsida toetajaid koos noorte ja vanematega, aidata neid tänada, motiveerida noori (ja ennast) veel veidi pingutama, suhelda ise erinevate osapooltega ja toetada noori selles. Samal ajal toimus ka Laagri Robocity ettevalmistamine, väiksemad projektid ja loomulikult tavapärased kontakttunnid, mida mul 22 nädalas.

28. aprill (ehk 3-4 päeva enne lendu) oli esimene kord peale Eesti finaali, kus kogu tiim täiskoosseisus kokku sai.

Teine etapp on tunded – mida mõtlesin ja mida tundsin 🧠

Peamiselt väsimust. Sekka frustratsiooni, pinget, ärrituvust. Tundus, et liiga palju on teha, selgelt aega jääb puudu, reisikulud on väga suured ja tekkis tunne, et kõik asjaosalised ei võta teemat piisavalt tõsiselt. Kerge lõhestumine endas, sest ühelt poolt on tegemist suure töö tasuga ehk kogu hooaja jooksul tehtud töö on viinud sinna, kus me saame ausalt öelda, et kuulume Eesti FLL tipptiimide sekka ja nüüd võiks lõdvaks lasta. Teisalt, kui juba minna võistlema, esindama Eestit olukorras, kus paljud inimesed on meid toetanud, siis ei saa lati alt läbi minna, vaid peab ikkagi lõpuni samal tasemel pingutama.

Ja samas on/oli väga palju positiivseid emotsioone. Eelkõige tänulikkus Laagri JR. Unicorns noorte ees, et nad on pikkade aastate kogemuse põhjal sellise vinge hooaja kokku pannud. Tänulikkus noorte peredele, kes on noori toetanud ja võimaldanud neil nii palju aega ja energiat pühendada. Ja tänulikkus kõikide inimeste ees, kes on nende nädalate jooksul vaimselt, füüsiliselt ja/või finantsiliselt toetavat õlga pakkunud. Endiselt olen pisarateni liigutatud, et mul on ümber kogukonnad, kes on pakkunud rõõmu, tasakaalu ja julgust. 

Kolmas etapp on kogemuse hindamine – mis hästi 👍🏻 ja mis halvasti 👎🏻

Kõige positiivsem on, et me saame täiskoosseisus võistlema minna. Kõik on (hetkel -> 29. aprill 2025 hommikupoolik) terved, asjad on peaaegu valmis ja pakitud. Paari liikme meeletu töövõime on aidanud täita paljud noorte unistused – ühtsetes roosades värvides turunduse täiskomplekt (otsige sotsiaalmeediast pilte/videod). Meil on toetajad, tänu kellele omaosalus on jõudnud mõistlikesse piiridesse – alustasime seisust, kus ma oleksin pidanud enam kui enda ühe kuu palga reisi investeerima. Me ei ole (veel) tülli läinud, kuigi olgem ausad, see hetk võib olla lähedal, sest nii mina kui noored oleme väga-väga väsinud hooajast. Seega, eesmärgiks saab nüüd seatud, et närvi võime minna, aga pärast peame ka ära leppima 🙂 Positiivselt hindan ka oma võimekust süsteemi luua ja hallata nii, et asi täielikku kaosesse ei ole läinud. Õnneks on meid toetamas tragid lapsevanemad ja noored ise on ka väga töökad.

Halvasti… Ega midagi halvasti ei ole läinud, aga selgelt on välja tulnud nõrkused, mida hooaja jooksul küll oleme arendanud, aga erakordsest toimimisest jääb veel puudu – kommunikatsioon ja vastutus. Üks asi on valmistuda Eestis toimuvateks võistlusteks, kus midagi võib jääda viimasele hetkele või tegemata, sest noh, oleme max 30 km kodust. Teine asi on valmistuda 3000 km kaugusele sõiduks, kus ei saa jääda lootma sellele, et kui midagi ununeb või puruneb, siis mõni lapsevanem (või Pätsike) ikka appi tõttab.

Neljas etapp on analüüs – minu roll 👩

See koht, kus Mai peab vaatama peeglisse. Üldiselt olen ma rahul, sest vähem kui nelja nädalaga kõik valmis saada annab põhjuse endale pai teha ning öelda, et täitsime tegevuseesmärgid (ja mõnes asjad ületasime kõvasti). Kas Kreekas olles soorituseesmärgid ka saavad täidetud, on küsimus järgmisesse postitusse. Ja tulemuseesmärgid, mille täitumist otsustavad teised, ei ole me üldse määranud, seega süda rahul selles osas juba praegu. 

See kogemus on täiesti teistmoodi kui miski muu ja mul on hea meel tõdeda, et 5 aastat Tallinna Ülikoolis (3 aastat noorsootööd ja 2 aastat noorsootöö korraldust) on aidanud laduda nii tugeva valdkondliku haridusliku põhja, et ma tundsin ennast pädevana seda protsessi juhtima. Samuti 11 aastat FLL karussellil on andnud enesekindluse, et nüüdseks juba mõistan sügavuti toimemehanisme.

Selleks aga, et toimuks õppimine ja areng, tuleb leida üles nõrgad kohad, mõista neid, nendega sõbraks saada ja siis mõelda, kuidas järgmine kord vältida või nende mõju vähendada.

“Rapsimist” on palju olnud ja seda kogu hooaja jooksul. Meeletult palju on tehtud, aga sellel on oma hind ehk suur energiakulu ja väsimus. See on olnud väga väsitav hooaeg mulle ja tiimile, sest hooaeg on olnud 36 nädalat pikk. Ja see ei ole olnud tiksumisi hooaeg, vaid meeletu töö ja muutuste ja töötundide hooaeg. See on olnud hooaeg, kus nende nädalate jooksul on olnud ~10 korda, kus tiim on täiskoosseisus kokku saanud. Ja seda olukorras, kus tiim alles õpib, kuidas uues koosseisus tasakaal leida, kuidas tõhusat projektiplaani teha ja järgida ning kus osaliselt veel õpitakse indiviidina tiimis isikliku vastutuse koormat võtma.

Ja siin on teemad, mille pean enda jaoks järgmiseks hooajaks selgeks mõtlema – kas peavad olema selgemad/karmimad raamid kohalkäimiseks ja panuse osas; kuidas õpetada isikliku vastutuse ja eesmärkide selgemat seadmist ning järgimist; millised meetodid aitavad noortel mõista motivatsiooni ja seda endas leida.

Viies ja kuues etapp on järeldused + tegevusplaan – mis tulevikus teisiti 🦄

Esimese asjana teeksin ma otsustamisprotsessis ühe asja teisiti. Seda, kui kaua meil aega otsustada oli, ei saa meie muuta ning ma olen rahul sellega, et otsus sai kiiresti vastu võetud. Mida ma aga muudaksin, oleks selge arutelu noortega, kus igaüks hindab oma väsimust ja võimekust veel panustada. Mul on hetkel õhus küsimus, kas ehk oleks pidanud ütlema “ei” sellele seiklusele, sest näha on, et kõik tiimiliikmed on väga väsinud ning osad lausa nii, et nad ei naudi enam protsessi. See on mõistetav – sellisel tasemel, sellises vanuses, selliste eesmärkidega tegutsemine on pööraselt raske! 

FLL on niiiiii palju enamat kui lihtsalt roboti ehitamine ja programmeerimine ning harjutamine ja võistlemine. See on kogu protsessi dokumenteerimine – läbi foto, video, teksti, tabelite ja 3D mudelite. See on teoreetilise ja praktilise teadustöö tegemine, mille põhjal valmis uurimistöö, 2 prototüüpi (sh 3D prinditud + liimitud + värvitud), erinevad joonised ja skeemid, Google küsitluse loomine, analüüsimine ja jagamine, sotsiaalmeedia postitus Eesti Teadusagentuuri lehel ning 50+ eksperdile kirjutamine. See on kõikvõimalike esitlusmaterjalide tegemine (Canvas) – plakatid ja slaidid. See on esitluste loomine ja harjutamine, viimistlemine ja improviseerimine. Ja see on Põhiväärtused – nende teadmine, mõistmine, mõtestamine, reflekteerimine ja rakendamine. See on grupis tegutsemine, üksteise erinevuste mõistmine ja nendega arvestamine. See on erinevate suhtlusstiilide, eesmärkide ja märkamise kombineerimine. See on pidev kohanemine, uute tööriistade ja mõtetega arvestamine.

Ja seda kõike viieliikmelises tiimis, mille liikmed käivad suure õpimahuga 8. klassis ning tegelevad kõrval veel mitmete teiste hobidega. Ja need on noored, kes peaksid saama puhata ka… Aga mõni neist vist kogu hooaja jooksul seda teha ei ole saanud, sest ambitsioon ja soov olla milleski tõeline professionaal andis jõudu kõigega hakkama saada.

Ehk see on olukord, milles me oleme. Ja see on olukord, mis vajab tulevikus muutmist. See hooaeg on olnud megaõpetlik ning kõik kogemus võetakse kaasa ja ma usun siiralt ning südamest, et see annab neile noortele võimekuse olla ka mujal edukas, sihikindel ja hooliv. Aga selline tegutsemine ei ole jätkusuutlik. Noortega juba varasemalt (enne Kreeka plaani) arutasime, et tõsta tuleb tõhusust ja stabiilsust, selgemat rollijaotust, kokkuleppeid ning ühtsete eesmärkide seadmist. Kõik asjad, millega täiskasvanudki hätta jäävad, aga FLL programmis osalevad 14-15 aastased noored juba lähitulevikus edukalt hakkama saavad, sest nii Kreeka ettevalmistuse kui kogu hooaja (neid asju ei saa lahutada täielikult) kogemus seda “ennustada” lubab 🙂